Mõistekaart õppetöös – 1. nädal

Mõistekaardi kursusele tulin täiesti teadlikult, s.t olen ideekaarte üldhariduskoolis töötades õpilastega palju kasutanud, olen vaimustunud CMapToolist ja seda kasutanud, aga siiani on vajaka jäänud sellest teoreetilisest taustast ja pedagoogilisest teadmusest, mis mõistekaardi kasutamisega kaasas käib. Ja nagu ma rõõmsalt märkasin, on juba esimese nädala materjalides olemas palju seda, mille järele ma olin siia tulnud.

Nüüd siis mõned tähelepanekud, mis mul esimese nädala ülesande tegemisel tekkisid.

* Kui ma hakkasin seda võrdlusülesannet (tegelikult küll vastandamisülesannet – Contrasting) koostama, siis oli mul ettekujutus olemas, mida ja kuidas teha. Aga tegemise käigus, sh. näpuga konspektides järge ajades ja leitud infot mõistekaardile kandes, sai pilt nende kahe erinevustest ikka vägagi palju selgemaks. Järeldus – kui tahad, et õpilased midagi uut omandaksid, näit. ühe tuttava nähtuse ja ühe võõra ehk uue nähtuse kõrvutamisel, on sarnane ülesanne väga tänuväärt.

* Veel tekkis mul selline mõte, et inglise keeles on mõistekaarti, s.t mõisteid ja seoseid palju parem sõnastada, kuna seal ei ole segavaid käändeid, ning nende seoste hilisemal lugemisel tulevad kenasti “täislaused” välja. Eesti keeles tekkis mul küsimus, kas peaks/võiks mõned mõisted käändesse panema või on oluline jätta nad nimetavasse käändesse? Või ei oma see üldse tähtsust?

Järgnev on näide minu esimese nädala tööst: Mõistekaardi ja ideekaardi erinevused