Kolmanda nädala ülesanne – mõistekaartide kasutusvaldkonnad

Valisin 3. nädala tööks ajurünnakute visualiseerimise. Tegelikult oli nende väljapakutud variantide hulgast päris raske valida. Lõpuks valisin sellise, millega arvasin toime tulevat, aga ega ma päris kindel ikka ei ole…

Vahendiks valisin Mindomo. Olen seda programmi varem katsetanud, aga mitte väga sageli kasutanud. See on veebipõhine programm, mis võimaldab salvestada nii pildifailidena, *.pdf ja *.html-na, kuid osade puhul küsitakse salvestamisel raha. Kuna ma seda maksta ei kavatsenud, siis salvestasin *jpg-na.

Kuna ajurünnakute puhul ei hinnata õigeid-valesid vastuseid, vaid pannakase kõik pähetulev kirja, siis loodetavasti on ka mulle pähetulnu aktsepteeritav.

 

Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu

29. märts 2010
Pärnu Kontserdimaja kammersaalis

Hea oli…

… olla ja õppida ja kogeda. Eriti seda, et nii palju on veel tulevikus õppida ja avastada. Nüüd on selline tunne, et üks uus uks sildiga Web 2.0 sai praokile lükatud. Aga oh üllatust – selle taga on veel nii palju järgmisi uksi… Ja sellest ongi hea. On, kuhu edasi rühkida. Aga üksi on nukker seda teed ette võtta, seltsis oleks mõnusam… Seetõttu jään ootama igatsugu vihjeid tulevikus toimuvatest web 2.0-teemalistest kursustest.

Aitäh, Kai!
Aitäh kõigile kursusekaaslastele!

Sotsiaalse tarkvara plussid ja miinused

Sotsiaalse tarkvara headuses ei kahtle meist vist enam keegi. Seetõttu ei tahaks kõike varemnimetatut enam üle korrata. Küll aga tahaksin välja tuua ühe miinuse, mis turgatas mulle pähe, kui mõtlesin just oma õpilaste peale.

Võrreldes koolilapsi täiskasvanud õppijatega, tuleb möönda, et laste õpitegevus ei ole kahjuks kuigi motiveeritud. Õpitakse ju endiselt vanematele, õpetajatele jne. Õpitakse siis, kui on teada, et õppimata jätmine tuleb välja ja tasutakse karistusega. Seetõttu kardan, et sotsiaalse tarkvara kasutamine, kus sisuliselt puudub “järelvalve” õpilase tegevuse üle, väga suures mahus ei tulegi kasuks. Väiksema mahulisi kursusi ehk teemasid võiks proovida küll, kuid tervet kursust…. mmm, ma kardan, et lapsukesed hakkavad kontrolli puudumist väga kiirelt ära kasutama. See on ka põhjus, miks mulle Moodle ja WebCT meeldivad – nad võimaldavad minutilise täpsusega jälgida, mida keegi keskkonnas teeb ja kui edukalt ta näiteks HotPotatoes-i harjutusi sooritab. Keeleõppes, kus drillil on päris oluline osa, tuleb sellega arvestada.

Kursuse lõputöö

Minu lõputöö on nähtav Pageflakes-is. Kirjeldust võib lugeda Zohost. Tegemist on üldhariduskooli 9. klassile mõeldud inglise keele kursusega Writing Skills, mis keskendub erinevate kirjutamisülesannete õpetamisele.

Praegu tühja oleva leheruumi peaks täitma vood õpilaste blogidest, milles on nende
enesetutvustus, õpileping, lingid nende üheskirjutamisülesannetele Wetpaint wikis ja individuaalsetele ülesannetele Zoho wikis ning eneserefleksioon (ja muidugi kõik muu, mida nad peavad vajalikuks oma blogisse kirjutada).

Õppetükke ehk teemasid tuleb kokku 7. Praegu on näha näidised kahest õppetükist. Kogu materjal nõuab veel täiustamist, aga loodan, et idee on hoomatav.

Kõik parandused ja ettepanekud on teretulnud.

Ennastjuhtiva õppimise korraldamine sotsiaalse tarkvaraga

Mulle meeldib väga õpipäeviku idee (blogi kujul) kirjeldamaks ja analüüsimaks oma õpiprotsessi ning reflekteerimaks oma tegevuse tulemuslikkust. Ühtlasi võimaldab see rakendada ka õpipartnerlust. Samuti usun ma folksonoomiate kasulikkusesse, aga selle kasulikkuse eelduseks on selle valdkonna tundmine ning kõigi võimaluste oskuslik kasutamine.

Ennastjuhtiv õppimine

Õpilane õpib inglise keelt, kuulamisoskus vajab kõige enam lihvimist.

Eesmärk – parandada kuulamisoskust, õppida mõistma erinevaid dialekte ja aktsente, mõista kuulatava teksti üldist mõtet suurema pingutuseta, mõista vestluspartnerit ja suuta temaga raskusteta suhelda.
Vahendid – jälgida pidevalt erinevate uudiskanalite (audio)vooge (BBC, CNN jne), tõmmata endale ning jälgida erinevate podcastide vooge, osaleda Vaestro audio-foorumites, treenida audiotega varustatud drillprogrammide abil. Õpilane peab blogi e. õpipäevikut, kuhu salvestab oma mõtted õpiprotsessi käigust, ühtlasi võimaldab see eneserefleksiooni.
Hindamine – enesehindamine; õpilane annab ise hinnangu oma kuulamisoskuse paranemise või mitteparanemise kohta.  

Sotsiaalne õppimine kui uus paradigma

Elukestev õppimine üldisemalt, aga sotsiaalses plaanis eriti, võiks tulevikus kujuneda nii iseenesest mõistetavaks elu osaks, et seda enam eraldi õppimisena ei peakski toonitama. Näen selles pigem infovahetust, kogemuste jagamist ja virtuaalses kogukonnas ühiselt tegutsemist.

Sotsiaalsed repositooriumid ja kombineeritud andmevood

Kuna ka mina kutseõppega ei tegele, valisin YouTube’st videolõigu, mida saab edukalt kasutada inglise keele tundides teema Career käsitlemisel. Video annab aimu sellest, kuidas ei peaks käituma ning mida ei maksaks rääkida tööintervjuul – Job interview don’ts.

Enesetutvustus

Olen Katrin Saks, inglise keele õpetaja Pärnu Koidula Gümnaasiumis. Hetkel aga tänu oma noorimale tütrele kodune.

Õpetajana töötades olen alati otsinud võimalusi teha asju uut moodi, efektiivsemalt ja huvitavamalt. Seetõttu on ka loomulik, et olen jõudnud otsapidi IT maailma. Olen suuresti iseõppija, aga pole ka kunagi ära põlanud väärt koolitusi. Üks viimasemaid positiivseid kogemusi oli Audio ja video kasutamine võõrkeele õpetamisel Amsterdami Ülikoolis möödunud suvel.

E-õppe kogemust loen ma endal paariaastaseks. Alustades TÜ AÜ e-kursustega olen nüüdseks ka ise loonud ja õpetanud mitmel kursusel nii oma koolis kui Pärnu Kolledžis.

Käesolevale kursusele innustas mind tulema oktoobris Täiskasvanud Õppija nädala raames toimunud koolitus, mille Avatud õpikeskkondade moodul ajas nö. hamba verele.

1. Milline on sinu eesmärk?
* jõuda selgusele, kas ja kuidas saan Web 2.0 vahendeid kasutada inglise keele õpetamisel üldhariduskoolis; - saan, võimalusi on palju, peab vaid süvenema ja variandid läbi mõtlema (või ka skemaatiliselt läbi mängima)
* saada mõtteid ja ideid parimateks lahendusteks;
* õppida tundma vähemalt 2-3 uut Web 2.0 vahendit (näit. Zoho); - õppisin kasutama Zoho Writerit ja Zoho Wikit, SlideShare’i, Gliffy’t ja Googlepages.
* luua prototüüp, mis on reaalselt rakendatav. - prototüüp on loodud, tema rakendatavus peaks selguma uuel õppeaastal.

2. Milliseid programme ja õpiobjekte plaanid kasutada?
programmide ja õpiobjektide valik sõltub prototüübist, seega kavatsen kasutada Pageflakes-i kursuse keskkonna loomiseks, WordPress-i õpilaste blogideks, CourseLab-i õppematerjali esitamiseks (see esialgu ei õnnestunud, kuna ei tea veel, kuidas SCORM-paketti veebi laadida), HotPotatoes-t drillharjutuste tegemiseks, del.icio.us-t kõigi vajalike linkide koondamiseks, Wetpaint-i wiki keskkonda üheskirjutamisülesanneteks ja Zohot individuaalsete kirjutamisülesannete tegemiseks.

3. Kirjelda lühidalt, kuidas kavatsed eesmärgile jõuda?
proovides, katsetades, hoides silmad-kõrvad lahti ja õppides ka teistelt kursuslastelt. Ja rohkem aega pühendades.

4. Mida soovid, et sinu eesmärgi saavutamisel hinnatakse?
praktilisust, rakendatavust, vahendite sobilikkust…